Ülbe kala idast

Läbi käidud sai 4 kohta ja ei kohanud ka ühtegi püüdjat, isegi silmapiiril mitte. Pühapäev oleks selgelt muud eeldanud Täna sai mindud vahelduseks idas täitsa uude kohta, mis ammu mõttes olnud ja sõbraga oli meil hunnik äraminekuid, osad jäid täitsa kriipima, kui nägime-tundsime, mis tegelased olid. Väikest polnudki. Homme tagasi, sest suured praegu liikvel ja magamata öö nüüd ka ees, sest on millele mõelda...

Täna siis koperdasime samasse kohta uut kolli otsima. Ilm hall, meri pooltige ja vesi tormijärgselt hägune. Esimene tund oli vaikus, siis tuli päike välja ja mõtlesin just landivahetusele, kui järjekordse üle veealuse madaliku kerides nägin, kui selline 2+ täie pasaga järgi ujub, aga nägi mind ja pani täispasaga sügavasse tagasi. Mõtlesin, et ei hakka sõbrale ka kisama, kes oli järgmise nuki peal, et häälevibra peletab äkki ära. U 10nda viskega pauk ja kuna oli madal, lõi kohe ka pinda ja nägin kala suurusest, et oi plinn, et mis koll. Kisasin nüüd kohe ka sõbrale, et äkki siis saab actionist osa. Kala oli korralikult kinni ja pressis sügavale, ritv ragises ja rull ägises. Ronisin veel madalikult sügavasse, et mitte kuhugi kivide otsa komistada, sest olin üsna kaugel sees. Tuua ta kaarega välja. Kõik sujus, laine ainult lõi vahepeal kurgu alla, aga märjad püksid sellises olukorras täitsa savi. Sõber juba ka tuli kaugelt. Mingi hetk olin juba servas ja kala kaugel ja hakkasin välja tooma. Kõik sujus. Taganesin ise tagurpidi metsa, et kuskil midagi kangeks ei jääks. Esimene round kalda ääres lõppes sööstuga merre tagasi. Teie round ääres, tõmbasin ta üle kivide ja mõte käis läbi, et sellega on korras. Ja siis Ahti keeras rsk tüüri,,,, Koll keeras jõuga pea mere poole, raputas rämedalt läbi õhu ja lant lendas suust lahti. 1m kaldast 20cm-ses vees. Jooksin, sõber jooksis, aga tegelasel oli veel ikka vurtsu sees ja läks siiski lahinal üle kivide vabadusse. Ei oskagi nagu midagi kosta. Istusin tükk aega kivil. Polnud midagi ega kedagi süüdistada. Vblla poleks pidanud nii kõva mees ise olema ja lasknud tal veel välja vedada mere poole, et sõber täitsa kõrvale oleks jõudnud. Seal servas risti talle peale hüppamine oleks aidanud. Positiivne oli see-eest, et sain täissõidu ja oli lõpuni aumeeste võitlus 1:1 vastu. Ja et on nüüdsest olemas tõesti nn "kollikoht", kus kahel päeval järjest selle kevade mu tippmark otsas olnud. Sellel kevadel kolm ilusat kala leekima saanud, huvitav mida järgmine teeb? Suured armastavad seda kohta. Merikapüük on ikka üks kuradima seiklus...