Saare mauk

Kala ise tuli otsa kaugelt, pani sööstu korraks pinda ja rohkem teda ei näinud, ainult tundsin. Kündis mööda põhja. Kalda ääres, kus ootas lai adruviirg, muutus olukord muidugi ärevaks, sest üritasin mitu tühja katset teda sealt üle lohistada. Ikka leidis jõuraasu mere poole tagasi kihutada. Lõpuks õnnestus. Käsi ei tõusnud kuidagi sidurit peale keerama...Ja õpilane sai ta ka endaga koju ühes, liha oli olnud ilus. Ja järgmine õhtu mu ühel Norra kambajõmmil kaks järjest suure kolli äraminekut. Valus,,,nüüd Saaremaa magamata ööd, vaatame mis täna õnnestub- selle reisi viimane päev